PJK HUVITEGEVUS 2018/2019

Meie koolis on võimalik huvitavate asjadega tegeleda ka pärast koolitundide lõppu! Käesoleva kooliaasta ringide tutvustused leiate allpool. Huviringid on avatud nii meie õpilastele kui ka lastele teistest koolidest. Uudisena pakume sel õppeaastal huviringe ka täiskasvanutele. Tundide toimumise ajad on näha registreerumisvormides allpool.

PJK huvikooli registreerumine meie kooli õpilastele: https://goo.gl/forms/02kWFb7qxHi4W18k1
PJK huvikooli registeerumine täiskasvanutele: https://goo.gl/forms/PfW1bPkYF8WFn3so2

Küsimused ja puudumisest teatamine, huvikool: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Küsimused ja puudumisest teatamine, muusikakool: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

  

TANTSUKOOL

Kaasaegne tants (õp Kärt Tõnisson)
Õppe sisuks on täiustada loomulikku liikumist mitmekesiste tantsuliste liikumiskvaliteetidega. Tantsulist loovust, mõtlemist ja liikumismälu arendatakse koreograafiliste jadade õppimise, loomise ja improviseerimise kaudu. Tantsuliste oskuste arendamiseks harjutatakse erinevaid tantsutehnikaid ja kombineeritud tantsuelemente. Rakendatakse kompositsiooni, lahendatakse loovaid ülesandeid nii isikliku liikumiskeele arendamiseks kui grupi arengu huvides, esitatakse tekkinud omaloomingut ning mõtestatakse nähtut grupis. Samuti arutletakse tantsuetenduste ja -filmide ning muude tantsu puudutavate teemade üle. Tervislikkust silmas pidades tegeletakse järjepidevalt teadliku ja tasakaalustatud lihaskonna treenimisega, loomuliku õige hingamisega. Kõigis tunni osades on võimalik käsitleda muusika ja liikumise seoseid.

Ballett (õp Eike Ülevain)
Balletiringis õpitakse balleti harjutusi, käte ja jalgade asendeid, tehakse üldfüüsiliselt tugevdavat trenni ja ka tantsulisi loovharjutusi. Baseerub klassikalisel tantsul, sisaldades endas ka suurel määral moderntantsu elemente. Nädalas korra toimuvad tantsutunnid koos klaverisaatjaga. Klassikalise tantsu baasil on võimalik järgmine aasta jätkata nii võimlemisringis kui ka balletis.

Võimlemisring (õp Hella Mällo)
Treeningutel õpitakse nii iluvõimlemise, akrobaatika, rühmvõimlemise kui ka vahenditega žongleerimise elemente. Arendatakse rühti, jõudu, painduvust, koordinatsiooni.
Kolmapäeviti toimub üldfüüsiline trenn kõigile soovijatele, sh algajatele, ning reedeti individuaalsem trenn vähemalt aasta tegelenud võimlejatele.

KEELTEKOOL

Hispaania keel (õp Mery Kodavere)

3.-6. klasside õpilastele, võivad kaasneda kodused ülesanded.

Vene keel võõrkeelena I klassidele (õp Diana Startseva)

Vene keele huviring on 1. klasside õpilastele ning õpe toimub mängulises vormis. Huviringis lauldakse, lavastatakse näidendeid, mängitakse mänge, lauldakse laule, loetakse luuletusi vene keeles jne.

Vene keele kultuuriring vene emakeelega lastele (õp Jekaterina Jablokova)

Vene kultuuriringis räägime vene rahva ajaloost, tavadest ja kommetest. Tutvume vene muinasjuttude ja klassikaliste kirjandusteostega ning vaatame filme ja mängime, tutvume õigeusu ajalooga Venemaal ja Eestis.

KUNSTIKOOL​ ​​(õp​ ​Ann Pajuväli)

PJK Kunstikool loob lastele hooliva ning motiveeritud keskkonna süvendatud kunstihariduse omandamiseks, loominguliseks eneseväljenduseks ning isiksuse arendamiseks. Pakume lastele võimalust kogeda ja ise luua ilu toetavas atmosfääris. Arvestame iga lapse individuaalset eripära ning visuaalset tundlikkust. Eesmärk on läbi käelise kunstitegevuse toetada lapses avatust ilusale ja heale, võimet märgata ning läbi elada, aga ka väljendusjulgust ja oskust leida loovaid lahendusi. Kujutav kunst aitab otsida teed Algkujuni, aimata aukartuse ning härdusega Jumala saladuste ilu ning ülevust. Jumal puudutab meid nii meele, südame kui ka aistingute kaudu. Kunstiharidus tasakaalustab kooli kohati paratamatult liigset rõhumist intellektile ja annab võimaluse olla aeglases, vaikses, sisekaemuslikus ning süvitsiminevas nähtamatu ja nähtava ilu läbielamises, reaalses kogemises ning “kinnipüüdmises”. Kavandamisel panustame kunstiloome protsessile kui eraldiseisvale eesmärgile. Tähtis on leida väärtuslik aeg pühendumisele ning tegevuse tähenduslikkusele. Õppetöö toetab ka loovat reeglipärasust, mille kokkulepitud piirides püüame leida isikupäraseid lähenemisviise. Õpime üksteiselt ja otsime koos põnevaid lahendusi! Ühise loomeaja ning kunsti abil panustame looduskeskonna kui ka sotsiaalseja kultuurikeskkonna hoidmisele ning väärtustamisele. Kunstikooli roll ühiskondlikus plaanis on arendada avatumat mõtteviisi ning tugevadada loomingulist lähenemist erinevates eluvaldkondades, märgata ning hinnata kunsti meie ümber. Tunniteemade valikus lähtume elust meie sees ja ümber, kirjandusest, rahvapärimusest, muusikast, rahvuslikkusest ning traditsioonidest, maailma erinevatest kultuuridest ning keskkonnast. Läbivate teemade käsitlemise eesmärk on avardada loometegevusega käigus õpilase silmaringi ja tekitada huvi ning kokkupuutepunkte erinevate valdkondadega. Õpime tundma huvitavaid tehnikaid ning töövõtteid. Õppetöö lõpeb kujundava hindamisega. Alustame sellest, et võtame aja vaatadata üksteise poolt loodut ning seejärel kuulame, mida lapsed näevad ning tunnevad. Õpilasel on võimalik jagada oma loomelugu ning alles siis loome arutelu õpilase ja õpetaja vahel.

Maailmas on palju ilusaid vaatamist väärivaid asju ning pilte. On oluline anda silmadele aega vaadata ja näha. Kooli eesmärk on võtta õppimist ja protsessi kui loomist, kasvatada ilumeelt ning võtta aega ilu nautida. Õpime luues ja lubame loodu ilul osaleda enda kujunemisel.

HUVIKOOL

Käsitöö ja meisterdamine (õp Carolin Freiberg)
Käsitöö- ja meisterdamisringis õpime tundma käsitööoskusi, kuid teeme ka loomingulisust nõudvaid ülesandeid. Õpime lähemalt tundma järgmisi materjale - paber, vill, lõng, puuoksad, traat. Samuti tutvume erinevate materjalidega, millest saab voolida. Süveneme sellesse, mida huvitavat nendest käepärastest vahendidest luua saab. Õpime voltima erineva raskusastmega origamimudeleid, voolime ja meisterdame pisikesi skulptuure, punume paelu, õpime heegeldamist ja kudumist. Kõik loovülesanned sobivad nii tüdrukutele kui poistele.

Väike trükikoda (õp Olga Novikova)
Uurime ja katsetame erinevaid graafikatehnikaid. Trükime käsitsi paberile ja valmistame kaarte, kutseid, raamatute lehekülgi jms teistele ja enda rõõmuks.

Puutöö (õp Aivar Oja ja õp Maksim Korvatsov)
Huviringis õpime meisterdama peamiselt puidust, kuid kasutame ka teisi materjale. Alustame lihtsate ülesannete täitmisest ja liigume keerulisemate tööde teostamise poole. Saame teada, milliseid tööriistu on meisterdamiseks vaja, kuidas neid ohutult kasutada, kuidas peab mõõtma ja arvutama ning tööjoonist koostama. Tunnis leiutame, sepitseme, kujundame, ühesõnaga - tegeleme loominguga.
Venekeelsesse puutöösse on oodatud ka eesti emakeelega lapsed, lisaks puutööle õpime ka keelt.

Keraamika (õp Hemmelin Malken ja õp Kauri Kallas)
Keraamikaringis on hea võimalus proovida oma käega savist esemete valmistamist. Ringis saab proovida erinevaid tehnikaid ning valmistada esemeid. Õpilased omandavad teadmisi materjalidest, oskuse käsitseda lihtsamaid tööriistu ja kasutada esmaseid töövõtteid. Arendatakse õpilaste fantaasiat, loovust, planeerimis- ja mõtlemisoskust ning käelist vilumust. Tööülesannete valikul seatakse eesmärk arendada laste vaimseid ja füüsilisi võimeid: motoorikat, tähelepanu, silmamõõtu, ruumitaju, kujutlusvõimet, ilu märkamist jne.

Kokandusring (õp Anneli Rahuvarm)
Kokandusringis on võimalus arendada huvi toiduvalmistamise vastu. Lapsed saavad katsetada erinevaid retsepte ning oma fantaasiat kasutades neid oma maitse järgi täiendada. Valmistame erinevaid küpsetisi, suupisteid, salateid ja palju muud, lähtudes tervislikkusest. Samuti on võimalus ise uusi retsepte välja mõelda ning pärast isevalmistatud maitsvat toitu nautida.

Arvutijoonistamine (õp Joonas Sildre)
Huviring tutvustab arvutiga joonistamise vahendeid ja joonistusprogramme. Õpilased saavad proovida joonistada joonistusülesandeid. Tutvutakse värviõpetusega kasutades arvutigraafika võimalusi valmistada arvutijoonistusi.

Robootika (õp Marko Pachel)
Huviringis õpime tundma erinevaid roboteid ning töövahendeid ja mõõteriistu, tutvume elektroonika alustega nii teoreetiliselt kui praktiliselt, programmeerime, joonestame arvutiga ja ehitame võistlusroboteid. Õpime koos mehaanika ja programmeerimise põhitõdesid. Roboteid ehitades arendame käelisi oskusi ja loovust, õpime koos tegutsema, tuletama, analüüsima ning planeerima.
2.-4. klassi õpilased kasutavad Lego EV3 komplekte, 5.-6. klassi huvilised programmeerivad ja ehitavad Arduino keskkonnas.

Malering (õp Priit Paabo)
Male huviring on täienduseks II klassis toimuvale maleõppele. Ehk siis tegeletakse süvendatult malesaladuste uurimisega. Analüüsitakse seise ja partiisid, lahendatakse ülesandeid, lõppmänge, kirjutatakse üles partiisid, tutvutakse turniiri reeglitega ja malekellaga ning mängitakse omavahel. Osaleda võivad kõikide klasside õpilased, eeltingimuseks on reeglite tundmine, seega võivad liituda ka esimese klassi lapsed, kes on varem mänginud.

Matemaatikaring (õp Katrin Kookma)
Matemaatikaringis omandame baasteadmisi reaalalal, mis suunab õpilasi mõtlema analüüsivamalt ja realistlikumalt. Ühendades elu erinevad valdkonnad matemaatikaga, hakkab õpilane rohkem tajuma matemaatilist maailma enda ümber, mis arendab loogilist mõtlemist ja parandab lahenduste leidmise oskust. Igas tunnis on koostegutsemist kui ka iseseisvaid ülesandeid. Tutvume kujundite ja numbritega, nuputame ning läheneme matemaatikale mänguliselt.

Jalgratturi koolitus (õp Kärt Ülper)
Jalgrattur võib sõiduteel liikuda üksi alates 10. eluaastast, kui ta omab jalgratturi juhiluba. Huviringis läbitakse nii teoreetiline kui ka praktiline osa ning mõlema osa lõpus sooritatakse eksam. Teoreetilistes tundides õpitakse tundma liiklusreegleid, mõisteid, liikluskorraldust, liiklemist erinevates olukordades, liiklusohutust ja muud jalgrattaga liiklemiseks olulist. Sõidutundides õpitakse jalgratast käsitsema, sõitma õppeplatsil, liikluses ja eriolukordades. Mõlemad eksamid edukalt sooritanud õpilased saavad endale jalgratturi juhiload.

Ettevõtlusring (õp Inga Läänemets)
Huviring toimub programmi “7 sammu” õpetamise metoodika alusel.
Teemad:
Meie ise keskendub “mina” erinevustele ja sarnasustele teistega, sõprusele, koostööle.
Meie perekond uurib rolle ja ülesandeid, mida pere erinevad liikmed täidavad,
arendab meeskonnatöö oskusi, õpetab eristama soove vajadustest,
kujundab säästlikku ellusuhtumist.
Meie linnaosa/vald keskendub kohalikule omavalitsusele - linnaosale või vallale,
käsitleb seal töötavaid ettevõtteid, raha funktsioone ja ringlemist.
Meie linn uurib erinevaid elukutseid, tutvustab linna planeerimise põhimõtetega.
Meie maakond keskendub maakonnas leiduvatele ressurssidele, kaupade ja
teenuste tootmisele ning jaotamisele.
Meie riik ja ettevõtlus tutvustab erinevaid elukutseid, karjäärivõimalusi, ettevõtte
alustamise põhitõdesid; ettevõtlusõppe programmi „Mini-minifirma“.
Meie maailm tutvustab eakohaselt rahvusvahelise majanduselu põhitõdesid.
Kindlasti kohtume ka lapsevanemate hulgast kutsutud ettevõtjatega ja külastame idufirmasid ja suuri ning väikeettevõtteid ettevõtlusest ettekujutuse saamiseks. Ettevõtlushuviringi juhendab 25aastase ettevõtluskogemusega ettevõtja Inga Läänemets.

Jalgpall (treener Rando Hallik / huvikool Kratila)
Trennid toimuvad kaks korda nädalas Kotka staadionil. Lisaks teisipäevasele ja neljapäevasele jalgpallitrennile toimub reedeti nn üllatustrenn, kus lisaks jalgpallile tutvutakse erinevate spordialadega ja kohtutakse erinevate treeneritega.
Spordikool Kratila on jalgpalliklubi, mis pakub mitmekülgseid ja arendavaid treeninguid, mille läbi kasvatame häid jalgpallureid ning tublisid sportlikke inimesi. Meie eesmärgiks on pakkuda lastele võimalust saada edukaks sportlaseks, samas on alati võimalik treenida ka harrastaja tasemel. Treenitakse kõige uuema metoodika alusel, kus esiplaanil on mängija ja tema areng. Lisainfo telefonil 5660 88 88, Rando Hallik.

Riietus ja kuidas valida õige suurusega putsat.
Välitreeningute puhul on äärmiselt oluline riietus. Ka rahvatarkus ütleb, et pole olemas halba ilma, on vaid vale riietus.
Põhireegel riietusmisel talvistele treeningutele on kihilisus. Oluline on, et riided oleksid seljas kihiliselt. Treeningu alguses peaks olema kõik kihid seljas. Treeningu käigus on alati võimalik kihte vähemaks võtta.
Soovituslikud kihid alustades sisemistest:
1. Termopesu – mudeleid on palju, soovitame kindlasti polüesterit ja elastaani sisaldavaid mudeleid. Klassikaline puuvillane soepesu on ka hea, ent selle miinuseks on puudulik termoregulatsioon nahapinna lähedal.
2. Lühikesed riided – vahekiht
3. Pikk dress
4. Tuulepluus ja kilepüksid
Eelmainitud kihid peaks tagama mugava olemise treeningul kuni -15 kraadi juures.
Kui võimalik, siis jalgpallisaapa sisse võiks mahtuda suusasokk. Tänapäevased suusasokid (nimetatakse ka termosokkideks) on väga soojad ning seejuures õhukesed, mistõttu on neid mugav kasutada ka putsa sees.
Talvistel treeningutel on KOHUSTUSLIK kanda mütsi ja kindaid!
Jala kasvamise lõpuni on mõistlik soetada putsad, millesse on jäetud natuke kasvuruumi ja kindlasti peab see olema jalas mugav.
On äärmiselt oluline, et esimesel kasutamisel ei kannaks mängija uusi putsasid üle 20 minuti, sest uus jalanõu on jalale harjumatu ja väga sagedased on juhtumid, kus putsa hakkab hõõruma. Kui esimene kasutuskord kulges probleemivabalt, siis teisel kasutamiskorral hoia neid jalas 40-60 minutit ja kolmandal korral juba terve trenn. Hoia jalgu, et ei peaks tegelema välditavate tagajärgedega!

HUVIKOOL TÄISKASVANUTELE

Painutus-sirutus-võimlemine (õp Kärt Tõnisson)

Tervisevõimlemine (õp Jekaterina Dushko)

Hispaania keel täiskasvanutele - algajad ja edasijõudnud (õp Mery Kodavere)

Inglise keel täiskasvanutele (õp Riina Karik)

Vene keel täiskasvanutele (õp Inna Sibul)

Keraamika (õp Hemmelin Malken ja õp Kauri Kallas)

Male (õp Priit Paabo)